Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paeplatood" - 3 õppematerjali

New OpenDocument-tekst
1
odt

New OpenDocument-tekst

Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda ­ Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja- Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost.

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
Põhja-Eesti looduskaitsealad
38
ppt

Põhja-Eesti looduskaitsealad

Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda ­ Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost. Looduskaitsealad · Enamik Põhja-Eesti klindi tähelepanuväärsetest lõikudest on hõlmatud maastikukaitsealadega, kus peatähelepanu on loomulikult pööratud klindiastangutele ja nendega kaasnevale. Klint Ontika maastikukaitsealal. Osmussaare maastikukaitsealal... · ...(480 ha, moodustatud 1996. aastal) on kaitse all saart

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
28 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab mulda ja taimestikku. Palju saari ja poolsaari. Harju lavamaal soostunud piirkonnad ja karstid. Viru lavamaal paeplatood läbivad kosad ja võimsad joad. Lääne-E madalik, on kunagine merepõhi, mida katavad metsad, sood, puisniidud ja rannakarjamaad. Kaootilisem ja vesisem, samas pehmem ja avaram. 3 11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Kuna maa kerkib tänapäeval

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
201 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun