kogu teepinna konarlikuks. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud ka ilusaid skulptuure. Paekivi ja kasutusalad. Paekivist Sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis. Sepikoda pärineb Oluva talust Kahala külast, Kuusalu kihelkonnast Ehitatud 18. sajandi alguses. Muuseumis alates 1964. Paekivi Eesti sümboolikas Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi Kaarma dolokivi Lasnamäe lubjakivi Orgita dolokivi Selgase dolokivi Ungru lubjakivi Vasalemma lubjakivi Tagavere dolokivi (antiikpind) Võhmuta karplubjakivi
Nähtuste kogumit nim karstiks, protsessi ennast karstumiseks. Kivimites liikuv vesi tekitab maapõues muutusi, mis kujundab ka maapinnal omapäraseid pinnavorme ning veekogusid. Karst haarab kogu Põhja-Eesti paelava. Karstumisprotsess vajab kindlasti intensiivset veevahetust kivimis. Klassikaliseks karstipiirkonnaks on Pandivere kõrgustik, kus peaaegu kogu sademetevesi neeldub paelasundi lõhedesse, moodustamata pindmisi äravoolusänge püsivama ojade – jõgedevõrgu näol. Paepinda imbunud vesi jätkab siit teekonda kivimi lõhesüsteemides ja leiab äravoolu kõrgendiku nõlvadek avanevates veerohketes allikates, andes alguse paljudele Põhja-Eesti jõgedele. Karstinähtus on levinud ka Loode-Eestis ja läänesaartel. 15. Jõgede äravoolu režiim ja toitumine Igale sadememillimeetrile, mis langeb 1m2 suurusele pinnale, vastab 1l vett. Pindmine äravool – mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi. Pindäravool oleneb nii