oktoobril 1834 ilmus sellekohane Eestimaa kuberneri poolt välja antud plakat. Tuli koostada uus nimestik hiljemalt esimeseks maiks, mis sisaldaks perekonnanime, järelvalve jäeti mõisavalitsustele. Paljudes mõisates on nimed ilmselt mõisniku või teda asendava ametiisiku poolt rutuga määratud. Torkab silma tervete nimesüsteemide olemasolu. Priinimede liigitus ennistähenduse järgi 1. Kohanimelähtesed priinimed. Munk, Linnamägi, Anijärv, Paenurme, Eomõisa, Narva, Jurjev, Lübek, Petlem, Muhu, Karjala jne. 2. Isikunimelähtesed priinimed. Adamson, Berendsen, Madisson, Peterson, Pärtelpoeg, Jüriado, Sillamik, Jurkatam, Metsamärt, Alajaan jne. 3. Loodussõnavara perekonnanimede allikana. Allikas, Järv, Kallas, Jõhvikas, Katai, Pihlakas, Karu, Naarits, Koger, Säär, Süda, Keel, Pägapart, Varblane, Ahven, Liblikas jne. 4. Ametite, elukutsete nimetused priinimede allikana.
tuleb matuseid korraldada, siis nad jäljendavad noores eas nähtud. Samuti on matusekorraldamine külas tugeva sotsiaalse kontrolli all, toimib kollektiivne abistamine ja muu traditsioonilisest elukorraldusest tulenev. Ilmalik matusetseremoonia on tavaliselt usaldatud leinatalitajale, kes tuleb varakult kohale ja juhatab matuselisi, mõnikord eelistavad sugulased korraldata matused ise. Täiendades Peeter Paenurme skeemi võib koostada järgnevad ilmalike matuste näidiskavad: C.1. Ilmalik matusetalitus kodus ning ärasaatmine- matmine haual; C.2. Ilmalik ärasaatmine kodust- ilmalik matusetalitus haual ja matmine; C.3. Ilmalik matusetalitus surnukambris või leinaruumis ja ärasaatmine - matmine haual; C.4. Ilmalik ärasaatmine surnukambrist või leinaruumist- ilmalik matusetalitus haua juures ja matmine. Krematsioon on surnute tuhastamine põletamise teel kuuma gaasiõhu toas 1000 kraadi juures