kuid ka teised tuntud tegelased, nagu Janika Sillamaa, Lauri Liiv, Lauri Pihlap, Aivar Tommingas, Mikk Saar, Susan Lilleväli jne. Kaasa tegid Vanemuise teatri sümfooniaorkester, solistid, ooperikoor, balletitrupp ja rockbänd. Väga meeldis ka see, et kui tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, millest tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus, siis seekord oma impulsiivse iseloomuga ameeriklane kaotab enesevalitsemise ja kogu matsi. Näitlejaid teeb huvitavamaks ja paeluvamaks see, kuidas nad suudavad pakkuda meelelahutust, draamat ning poliitikat samaaegselt. Selle näitemängu puhul võib eriti esile tõsta autori soovi näidata, et kõigile meeldib võita, aga on vaja ka aeg-ajalt kaotada, et mõista oma inimlikkust ja oma vajadusi. Nimelt on selles loos kindlasti midagi elulist ja õpetlikku. Jäin tunni ja 50 minuti pikkuse kontserdiga väga rahule.
19922000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, kus ta lõpetas eesti kirjanduse erialal. Diplomitöö tegi ta August Gailitist. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. Tema looming on väga omapärane. Mehis Heinsaare poolt väljamõeldud tegelased on kõik erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks. Ta on avaldanud järgmised teosed: "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad", "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa", "Rändaja õnn", "Sügaval elu hämaras", "Ebatavaline ja ähvardav loodus", "Härra Pauli kroonikad", "Ülikond" Mina lugesin jutukogumikku ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus". Mulle tundub, et Mehis Heinsaar on inspiratsiooni saanud loodusest, kuna mitmed tema novellid selles jutukogumikus räägivad loodusest