kõva põhjaga, selge veega veekogusid. Isased roo- ehk kaldaahvenad saavad meil suguküpseks 3-4, emased 4-5 aastaselt, maksimaalne vanus on neil 5-6 aastat. Järveahven saab suguküpseks aasta võrra hiljem ja saavutab vanuse 10-12 aastat. Ahvena maksimaalseks elueaks märgitakse 18 aastat. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8- 14°C (umbes mais, juunis). Emasahven heidab välja kudu võrkjate paeltena 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4- 21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi.
kuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Et sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0°C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.[1] Kiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena. Nende ääred enamasti narmendavad jugavoolude toimel. Kiudpilved esinevad sageli koos kiudrünkpilvede või kiudkihtpilvedega. Sel juhul on oodata sooja fronti. · Alaliik Niitjad kiudpilved (Cirrus fibratus ehk Ci fibratus) o Kassiküüned ehk suusakujulised kiudpilved üleskäändunud otstega (Cirrus uncinus ehk Ci uncinus ehk Ci unc)
annaabi.ee 
