Osaliselt mattunud ja üsna laugenõlvaline klindiorg laieneb Perjatse küla põhjaserval ja jaguneb sealsamas ka kaheks haruks. Neist idapoolsem ja lühem (ligi 300 m) moodustab omaette justkui väikese klindilahe. Perjatse klindioru kaldal asub samanimeline (Perjatse) vana ja auväärne, selle kandi kultuurikeskusena tuntud küla. Perjatse klindineemik (u 1,5 km2) eendub Perjatse klindioru ja Pimestiku klindioru vahelisel alal kuni 1,5 km põhja suunas. Klindineemikut kattev paelasund on õhuke (u 5 m) ja selle lõuna suunas tõusev paeplatoo tasemel 2732 m ümp. Perjatse klindiorg lõikub klindineemiku idapiiril klindiplatoosse u 1,5 km kuni 200 m laiuselt ning kuni 10 m sügavuselt. Perjatse klindineemik (lagendik). Tagaplaanil Vaivara Sinimäed. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/165-perjatse.jpg Pimestiku klindiorg süüvib klindiplatoosse Perjatse klindineemiku ja Pimestiku klindisaare vahelisel alal
klindiplatoo. Vaivara klindilõik - levib Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus ligi 40 kilomeetril. Sellele on iseloomulik tugevasti purustatud ja deformeeritud klindiastang. Näiteks Vaivara Sinimäed, Sõtke klindilaht jne. 19 Narva klindilõik - levib Meriküla ja Narva vahemikus ligi 20 kilomeetril. Siin eemaldub klindiastang lõplikult Soome lahest. Paelasund on tugevasti deformeeritud, esineb kerkeid ja langetusi. Näiteks: Laagna klindilaht, Narva klindiorg jne. Siluri klint Siluri klint on 500 km pikkune ning selle võib tinglikult jagada 5 lõiguks: Mandri-Eesti erosioonilised jäänukid see 100 km pikkune lõik saab alguse Kesk- Eestist, Kergu lähedal paiknevast Linnamaa külast ning kulgeb Läänemereni. Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank.
annaabi.ee 
