Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu. Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele. Valumassid. Ahju detailide valamiseks. Lubjasegu. Paekivi müüridele. Tsement ei sobi paekivile paisumise pärast. Tsement mört. Välitingimustel. 1 neljale segu. Materjali arvutamine. Üks kivi 4,2 kg. Segu on 20 % kivi kaalust 2,5 tonni kütab 50 m2 ruumi. Ruum on arvestatud 2,5 m kõrge. 1 m3 ahjus on 300 tellist. Keskmine kivi kaal koos seguga 5 kg 2500 : 50 = 50 kg ühe ruutmeetri jaoks. 50 : 5 = 10 tellist ühe ruutmeetri jaoks. 2,5 tonni ahi 500 tellist. Segu koti 25 kg peal on kiri 30 tellist. 20% on segu 2500 kg ahjus on 500 kg segu. 60 *80 *200 cm ahi. Selle maht on 1 m3
Hobukastan värskena mürgine Harilik krass Verehurmarohi Sinililled/ülased Karukellad looduskaitse all Ogaõun- eriti seemned Unimagun Kollane mesikas Kilpjalg Jugapuu Hane/jõgi/koer/(mets harak - söödav)/vesi/haneputk Hiirekõrv mürgine,samas kõrgvererõhu korras alandab.Madala vererõhu korral mitte tabida. Kukehari Tungaltera Kõõlusleht Kultuurtaimed eestis 4-5tuhat aastat tagasi. Esimesena sai eestis arvestatavaks toidualuseks enne põhja ui lõuna eesti. Tänu paekivile räägime eesti mitte läti keelt. Siia asunud põlluharijad eestistusid siin. Lõunasse asunud põlluharijad säilitasdkontakti lähteküladega, neil jäi keel püsima. Esimestena oderja nisu,köögiviljadena naeris ja rõigas, uba ja hernes. Oder I Rukis - oli algselt nisupõldude umbrohi. Põhjapool osutus kehvadel aastatel suurema kasuga kui nisu. Nisu I Kaer odra umbrohi, umbrohuna säilinud( tuulekaer metsik) Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I