Juba 18. sajandil, peaaegu 150 aastat tagasi on uuritud peakivis leiduvad surnud loomi ja nendest järele jäänud kesti. 7 Tihtipeale on loom täielikult kadunud, aga tema keha asemele on kogunenud mineraalid, nii näeme jäljendeid ammu elanud olestest. Nii neid meieni säilinud kesti, kodasid ja jäljendeid nimetataksegi kivististeks e. fossiilideks. Kuidas said loomad, kes on paekividele jälje jätnud, meie maale? Kunagi asus see mandriosa hoopis teistsugustes tingimustes, ekvaatori lähedal. Meie maa kohal loksus soe 20...30°C - , soolane -- 35 madal meri. Neis oludes oli hea elada korallidel ja teistel soolase ning toidurohke vee lembestel organismidel. Nii mõnusad olud olid väga ammu 400-500 000 000 aastat tagasi, siluri ordoviitsiumi ajastul. Praeguses Läänemeres neid loomi ei ela. Seda põnevam on leida rannaliivast mõnd igiammust loomakest.
Silene schafta Schafti põisrohi Thymus sp liivatee (mitmed liigid ja sordid) L Trillium sp kolmiklill (mitmed liigid) Waldsteinia ternata siberi valdsteinia V Veronica spicata kassisaba Vitaliana primuliflora kollane mägikann L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale) V - on nõus kasvama varjulisemas kohas K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · virgiinia kadakas · hariliku kuuse sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · kanada tsuuga · hariliku elupuu sordid
annaabi.ee 
