saviosakesi, glaukoniiti ja liiva. [3] Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Geoloogiliselt jaotatakse Eesti aluspõhja suures piiris kaheks: Põhja-Eestis on paekivi ning Lõuna-Eestis pigem liivakivi. Kuid samas leidub ka Lõuna-Eestis, täpsemalt kagus, paekihte. Kuid mis on antud juhul noorem kui Põhja-Eesti paekivi kihid. Samuti on olnud kasutuses juba pikka aega ehituses. Põhiliselt on need devoni ajastul tekkinud paekihid. Paekihid peituvad ka devoni ladestu ülaosas. Võrreldes Põhja-Eesti paeuuringutega on Kagu-Eesti paeuuringud väga minimaalsed.[3] Pilt 4. Väike-Pakri pangalt allavarisenud ehituslubjakivi plokid [4] Võib väita, et Kagu-Eesti pole paekivi kaevandamiseks väga hea paik. Parimaks kaevandamis kohtadeks ehk leiukohtadeks Eestis on: Harku, Väo, Padise, Rummu, Anelema, Paljusi, Karinu, Koguva, Vasalemma jt. (Kaart 1) Kagu-Eestis kaevandada on mõtet, kuid vastasel juhul oleks vedu
Sääretibil on tuulise ilmaga võimalik näha huvitavat nähtust, kus pikka maariba uhuvad kahelt poolt erineva suunaga lained, või kui ühel pool on lained, siis teisel pool on meri peegelsile.(hiiumaa.ee) 10 Pilt: vikipeedia.ee 11 Kallaste pank Kallaste pank on Hiiumaa ainuke paepank. Panga pikkus on ligikaudu 400 meetrit ja kõrgus on ligikaudu 10 meetrit. Merest ligikaudu kilomeetri kaugusele jäävas paeastangus paljanduvad Alam-Siluri paekihid, kust võib leida ka korallide kivistisi. (Eesti geoloogia keskus) Foto: 28.08.2002 Uudo Timm 12 Hinnang inimmõjule Kaibaldi nõmm Kaibaldi nõmm on omalaadse kultuurmaastikuga ala, mis jätab ülimalt loodusliku mulje. Keset harulasi samblikumännikuid asub Eesti suurim lahtise liivaga ala, mille pindala on ligikaudu 10 hektarit. Kaibaldi nõmm on tekkinud tänu Teise maailmasõja aegsele
jääb seejuures muutumatuks, muutuvad aga tema struktuur ja omadused. Kui moondumine on toimunud ühesuunalise rõhu juures, siis tekkinud kivim on kiltjas, st ühes suunas kergelt lõhestatav. 3.1.3.1 Marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Mõned Vasalemma karjääri paekihid on poleeritavad ja seetõttu mõnevõrra sarnased marmoriga. 13 3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 3.1.4.1 Tootmine toimub lahtistest karjääridest või kaevandustest. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit. Kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel.
annaabi.ee 
