JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. Jõe suudmes on väike Purtse sadam. Jõel tegutseb Sillaoru hüdroelektrijaam. Varem oli Purtse Eesti üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid,kuid Purtse jõgi reostati Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstusteõlijääkide ja fenoolidega. Seetõttu tänapäeval
Veerikkamateks on Narva (keskmine vooluhulk suudmes ligi 400 m3/sek), Emajõgi (71,8), Pärnu (64,1) aga ka Kasari (27,6), Navesti (27,2) ja Pedja (25,4) jõgi. Pinnamood on tasandikuline. Pinnavormide suhtelised kõrgused ei ületa enamasti 20 m, ulatuvad harva 50 m-ni ning ainult üksikjuhtudel ületavad selle. Siiski leidub rida vee-energia kasutamiseks kõlbulikke koondatud langusega jõeosi, millest suur osa on ka varem kasutusel olnud. Esmajoones olgu mainitud paeastangult alla voolavad Põhja-Eesti rannajõed. Riia lahe vesikonnas on suurim potentsiaal Pärnu jõel. Peipsi järve vesikonnas leidub astanguid võimsusega umbes 100 kW paljudel jõgedel. Eesti Entsüklopeedia annab meie jõgede summaarseks teoreetiliseks hüdroenergeetiliseks ressursiks umbes 300 MW. Summaarne tehniliselt rakendatav potentsiaal on erinevatel hinnangutel 30-60 MW. See võimaldaks toota 150-400 GWh elektrienergiat ja katta 2-5% elektritarbimisest.
Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.)) Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad. Üheks selliseks on 97 km pikkune Jägala jõgi, mis algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt ja suubub Ihasalu lahte. Umbes 4 km enne suuet langeb paeastangult alla üks Eesti kõrgeimaid - 8-meetrine Jägala juga. Lohusalu lahte suubuva 116 km pikkuse Keila jõe valgla pindala on 682 km2. Keila jõgi on ühtlasi Soome lahe vesikonna pikim jõgi. Jõe alamjooksul asub ligi 6 m kõrgune Keila juga. Pärnu jõgi on Eesti jõgedest teisel kohal nii pikkuselt kui ka pindalalt. Tema jõgikonda kuulub u 16 % Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Roosna-Alliku
annaabi.ee 
