NEGEV Negev on kõrb Aasias Iisraeli territooriumil.See piirneb põhjast Juuda mägismaaga, kirdest Juuda kõrbega, idast Al-`Arabah' oruga, kagust Al-`Aqabah' lahega ja edelast Siinai poolsaarega. Tegu on valdavalt madala mägismaaga. Sademeid esineb talviti, sageli uputusi põhjustava paduvihmana. Negevi hõlmab rohkem kui pool Iisraelist - umbes 13000 km ² ehk vähemalt 55% riigi pindalast. See kujutab ümberpööratud kolmnurga kuju, mille lääne pool piirneb Siinai poolsaare kõrbega ja mille idapiiriks on Arabah org. Negev on mitmeid huvitavaid kultuuri-ja geoloogilisi iseärasusi. Viimaste hulgas on kolm suurt, lahter kanjonid, mis on unikaalne piirkond; Makhtesh Ramon, Makhtesh Gadol ja Makhtesh Katan. Negev on kivine kõrb
kogunenud nelja tohutu suurde ookeani: Vaiksesse, Atlandi ja India ookeani ning P�hja-J��merre. Mitte alati pole Maal olnud ookeane. Miljoneid aastaid tagasi oli Maa tulikuum kivist kera, mille pinda katsid vahetpidamata purskavad vulkaanid, mis j�udsid v�lja paisata hiigelsuure hulga mitmesuguseid gaase, sealhulgas ka imepisikestest veeosakestest koosnevat gaasi � veeauru. Aegam��da meie koduplaneet jahtus, aurust sai vedel vesi, mis sadas tuhandete aastate jooksul paduvihmana taevast alla ning t�itis j�rk-j�rgult k�ik madalamad kohad ja n�od, moodustades meresid ja ookeane. Ookeanide all on maakoor �hem ja ebap�sivam, seep�rast tekib seal palju vulkaane. Ookeanide p�hjas on tohutud veealused m�ed, mis k�rguvad s�vamere tasandikelt kuni 1000 meetrini. Maav�rinad ja vulkaanide pursked tekitavad hiidlaineid ehk tsunamisid, mis v�ivad olla kuni kuuek�mne meetri k�rgused ja liiguvad kiirusega kuni kaheksasada kilomeetrit tunnis. 2
Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid. Sademeid langeb ebakorrapäraselt - kohati ei saja aastaid järjest, kuid sademete kogus võib olla ka mitmekordne. Aastane sademete hulk on ranniku lähedal umbes 15 mm, kuid idapoolse järsaku aladel 100 mm. Vahel sajab nn. kuiva vihma. See tähendab, et pilvedest langev vesi ei jõuagi maapinnale, sest muutub kõrge temperatuuri ja suure aurumise tõttu õhus uuesti veeauruks. Kuigi vihm on kõrbes haruldane, sajab see tavaliselt paduvihmana, millega kaasnevad tugev äike ja tulvavesi. Veevool, mis kannab endaga kaasas kivimiosakesi, uuristab kõrbepinnasesse laiu ja sügavaid jõeorge, mida nimetatakse kanjoniteks. Pärast vihma kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud õhk ja õhuniiskus, mis Namibi kõrbes kondenseerub uduks keskmiselt 60 päeval aastas
annaabi.ee 
