Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tsembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikustKui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga, mis kogu löökmehhanismi koos haamritega paremale nihutab ja niiviisi pilli kõla summutab. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga. Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. 1816.aastal surus
kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven
jõudu ja värskust andev toime. Edasi otsustasid kloostrielanikud kontrollida kohvi mõju inimestele. Need mungad, kes öiste jumalateenistuste ajal pidevalt unega võitlesid, saidki uuest joogist olulist abi. Kohvi joomise traditsioon pärineb Punase mere kallastelt, kust levis XV sajandil Araabia maailma. Euroopast pärit reisimehed avastasid selle joogi XVI sajandi lõpul Damaskuse, Kairo ja Konstantinoopoli kohvimajades. Esimese eurooplasena mainib 1580. aastal kohvi Prospero Alpino Paduast. Oma reisimuljetes kirjutab ta, et türklastel on musta värvi keedus, mida nad pärast sööki suurte lonksudena joovad ja veedavad niiviisi mõnusalt aega. Eurooplastele kohv meeldis ja nii kandus kohvi valmistamise ja joomise tava kiiresti üle Vahemere Itaaliasse ja Prantsusmaale. Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist
Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galileo Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» mille ta kirjutas 1610 aastal. Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. 1614.a. hakkasid aga mõlemad Galileo Galilei tütred nunnadeks Florence lähedal asuvasse kloostrisse ja seetõttu lahkus tema naine Maria Paduast.1634. a Maria suri. Galileo Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galileo Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Tema avastused olid pöördelised ja
inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema
annaabi.ee 
