000 meest, kellest langes umbes 10 000. Ehkki enne sõda teenisid Eestist pärit mehed kas Eesti-, Liivi- ja Kuramaa või Loode-Venemaa polkudes, võitles Eesti mehi kõigil rinnetel. Esimeses maailmasõjas oli Eesti rinde lähitagalas. 1917. aastal oli siin koos sõjalaevade ja eesti rahvusväeosadega umbes 200 000 sõjaväelast. Suurem osa neist teenis Peeter Suure merekindluse väeosades. Lisaks oli Tallinnas mitu tehast, mis tootsid sõjavarustust ja tehnikat alates padrunitest ja lõpetades sõjalaevadega. I maailmasõda muutis suurel määral Eesti siseelu ja pingestas majanduslikku olukorda. Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgult väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük, lõi õitsele. Peagi oli puudu tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, petrooleum, riie), mistõttu seati sisse kaardisüsteem. Suur hulk tööealistest meestest mobiliseeriti, mistõttu maal jäid paljud põllud sööti
vastab raua läbimõõdule ja mida saab valada 1 inglise naelast seatinast (plii 453,6). Levinumad12,16 veel 8, 10, 24, 32. Kahestel jahipüssidel on vasakpoolne raud ettepoole ahenev (tsokkraud ø 12). Jahipüssi padrunis võib olla kolmesugune pihtamislaeng: haavlid ø1,5 -5,5, kartetsid ø 5,5-9,0 ja kuulid ø ühtib kaliibriga. On loodud ka siledaraudseid lahingurelvi, Ameerikas on nende koondnimetus CAWS (lahingrünnaku püss), Itaalia mudel SPAS. Lasevad kõik 12 kaliibrilistest padrunitest, kuid peale kartetside ja suurte haavlite võivad olla laetud ka 8 volframist kuuliga ø 7 mm, kaal 3,1 gr. See relv on ettenähtud transpordivahendite ja ehitiste purustamiseks. Praeguseks on välja töötatud padrun, kus 20 noolt saavutavad algkiiruse 900m/s ettenähtud märgi tabamiseks suurtelt kaugustelt. 4. Relvade jaotus tööprintsiibi järgi · ühelasulised e. lihtrelvad · automaatrelvad
annaabi.ee 
