Messingis võib olla kuni 3% pliid. Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Edasisel tsingisisalduse tõusul plastsus väheneb. Messingid on reeglina hästi valatavad, stantsitavad ja lõiketöödeldavad. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Tombaku peamiseks kasutajaks on juveelitööstus. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% tsingisisaldusega messing, nn hülsimessing, mida kasutatakse padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks (tuuba, tromper, metsasarv, tromboon jpt)
mai 2009) Reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas: "Usutava esmase iseseisva kaitsevõime loomiseks on vaja sõjaaja kaitseväge ning koos sellega ajateenistuse ja õppekogunemiste mahtu hoopiski suurendada." (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Arvan, et Eesti Kaitseväe säilitamine praegusel kujul ei ole mõistlik. Esiteks praeguste keeruliste aegade tõttu, ehk kuluks need miljardid, mida kulutatakse meeste väljaõppeks ja veelgi enam need, mis hetkel jäetakse padrunikestade ning hukkunud meeste näol Afganistaani ja Iraaki meie riigil kuhugi mujale. Ehk ei peaks tänu sellele edaspidistel aastatel vastu võtma mitmeid negatiivseid lisaeelarveid, ehk suudaks riik investeerida enam haridusse ning tervishoidu. Usun, et Eesti Kaitsevägi ei saaks vaenlase (ainsa variandina näen vaenlase all suurt naaberriiki Venemaad) sissetungi korral viimasele vastu ka siis, kui Eesti eest võitleks kõik siinsed kodanikud, meid on ju niivõrd vähe. Juba kokkulepitud
VIII KOHTUBALLISTIKA 1. Kohtuballistika mõiste Kohtuballistika on menetlustehnika haru, mis käsitleb käsitulirelvi, laskemoona, lasu jälgi ja teisi tulistamisega seotud asjaolusid. Kohtuballistika rajaneb ballistikal kui sõjateaduse harule ja kasutab tema meetodeid. Seejuures kohtuballistika käsitleb tulistamise juures asjaolusid, millel sõjateaduse seisukohalt ei ole olulist tähtsust nagu: · tulirelvade identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi · lasu distantsi määramine · tulistamisel tarvitatud püssirohu liigi välja selgitamine lasu jälgede järgi 2. Tulirelvade jaotus kasutusala järgi · lahingurelvad, põhiliselt vintraudsed (kaliiber 7,62 mm või 7,65 mm) · jahirelvad, põhiliselt siledaraudsed · spordirelvad, põhiliselt väikese kaliibrilised (5,6 mm) Tsiviilis kasutatakse 9 mm tekitab soki, on tömbiotsaga. 3
annaabi.ee 
