mäetipust, seal hulgas maailma kõrgeim tipp Dzomolungma (8846m). 2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m. Himaalaja kui noore kurdmäestiku pinnamoodi on tugevasti kujundanud liustikud ja vooluvesi. Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh
konkreetse lapse puhul ilmnes. Seega toetab käesolev töö mitmeid uurimusi (McKeough jt, 2005; Traumann 2009; Davies jt, 2004), et alakõnega laste tekstiloomeoskust on võimalik sihipäraselt arendada. Käesoleva töö tekstiloomeoskuste arendamise metoodikat (Vt plaat, lisa 8) on võimalik laste tekstiloomeoskuse arendamiseks nii õpetajatel, eripedagoogidel, kui ka logopeedidel kasutada. Tänusõnad Tänan oma töö juhendajat lektor Marika Padrikut, kes mitme aasta jooksul ei kaotanud lootust, et käesolev töö kord valmib ning toetas igati magistritöö valmimist oma soovitustega. Autorsuse kinnitus Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega.
annaabi.ee 
