kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima puu kõrgus on 112,5 m ja tüvediameeter 7,68 m (2004). Kõige kõrgem teadaolev mõõdetud puu maakeral on olnud mammutipuu (hiidsekvoia) (Sequoiadendron giganteum), mille kõrgus on olnud 120 (135) m ja tüve läbimõõt 12,3 (14,4) m. Taimeriigi kõige jämedam esindaja on aga mehhiko sooküpress (Taxodium
palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Eluea pikkuse järgi võib puittaimed jaotada järgnevalt: I Väga pikaealised (puude vanus > 500 a; põõsaste vanus > 100 a) (igimänd, hiidsekvoia, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik ebatsuuga, kaukaasia ja euroopa nulg, siberi seedermänd, kanada tsuuga, harilik mänd jt) II Pikaealised (puude vanus 200 500 a; põõsaste vanus 50 100 a) (hall nulg, valge mänd, harilik kuusk jt) III Keskmiseealised (puude vanus 100 200 a; põõsaste vanus 25 50 a)(must kuusk, siberi
annaabi.ee 
