) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi. Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid. Mäestiku läänenõlvadel sajab 1000- 2500 mm aastas, kuivematel idanõlvadel aga vaid 500-600 mm aastas. Ohtralt sademeid langeb maha talvel lumena, mis põhjustavad sageli suuri laviine. Samuti on Alpid omamoodi
neid nimetada okasmetsadeks. 2000 meetri kõrguselt algavad mäginiidud ehk alpiaasad mitmesuguste kääbuspõõsaste, alpi jänesekäppade, tarnade ja kaljutaimestikuga. Lumepiir algab 2400 3000 m kõrgusel.(17 lk 135) Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madalatemperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. (32) 5.3 Albaania Pindala: 28700 km2 Rahvaarv: 3544841 Pealinn: Tirana Riigikeel: albaania keel Rahaühik: lek (27 lk 128) Albaania on riik Balkani poolsaare lääneosas, Aadria mere rannikul. Ligi 40% riigi territooriumist asub madalamal kui 300m (Aadria mere rannikumadalik). 30% asub kõrgemal kui 1000m. Albaania kõrgeim koht asub Korabi massiivil, 2764m. Iseloomulik on kõrgvööndilidus. (27 lk 128)