enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi. Soomused kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi. Kujult on nektarinäärmed väga erinevad: mügarjad, näsajad, ketta- või padjakujulised. On ka taimi, kellel nektarinäärmed pole väliselt üldse märgatavad. (Rohtla, 2001) Korjeobjektid Üks tähtsamaid korjeobjekte on meetaimel nektar. Viimane on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Ta sisaldab peamiselt vees lahustunud roosuhkrut, puuviljasuhkrut, viinamarjasuhkrut, vähesel määral valke, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, dekstriine ja eeterlikke õlisid. Erinevate taimede nektari keemilisest koostisest sõltub suurel määral
mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus), laialehine fillüüria (Phillyrea latifolia), jne. Makiis leidub ka lehtpõõsaid nagu euroopa juudapuu (Cercis siliquastrum), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus). Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp.), okaskroon (Sarcopoterium spinosum), (Coridothymus capitatus), piimalill (Euphorbia acanthothamnus), piparrohi (Saturejia sp.), hermanni koldrohi (Anthyllis hermanniae), mikromeeria (Micromeria juliana). Lehtmetsad
annaabi.ee 
