• 1 – 1,5 CM PINDMINE HAAV EI VAJA ÕMBLEMIST • VÕIB SAADA LOHAKAL TEGUTSEMISEL MISTAHES TERARIISTAGA • KASUTA KAITSEVAHENDEID • LASE HAAVAL PISUT AEGA VERITSEDA, SOODUSTADES SEDA - ASETA VIGASTATUD KOHT JAHEDA VOOLAVA VEE ALLA • PUHASTA HAAV DESIFITSEERIVA VAHENDIGA • VÄIKESEST HAAVAST LÕPEB VEREJOOKS TAVALISELT ISEENESEST • VAJADUSEL ASETA TÜKIKE MARLIT HAAVALE NING SURU SELLEGA HAAV KOKKU • VEREJOOKSU LAKKAMISE JÄRGSELT ASETA HAAVALE SIDE VÕI VÄIKESE PADJAKESEGA HAAVAPLAASTER TÕSISEMATE HAAVADE ESMAABI •TÕSISEMATE HAAVADE KORRAL ON KAHJUSTUNUD KA ELUNDID, NÄRVID, VERESOONED JNE., MIS ON ELUOHTLIKUD ESMAABI RINDKERE HAAVA KORRAL • KONTROLLI, KAS KANNATANU HINGAMISTEED ON AVATUD • KAS TA HINGAB NING PULSSI ON TUNDA • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • PEATA SUUR VEREJOOKS • KUTSU 112 ESMAABI KÕHUHAAVADE KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET
o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee all. o Puhasta haav desifitseeriva vahendiga. o Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest o Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku o Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Suure haava esmaabi Oleneb haava tüübist. Kutsu kiirabi Tuleb kontrollida teadvust ja olla abi saabumiseni kannatanuga Vajadusel pressida puhta riidetükiga haavale, et peatada verejooks, põletuse korral mitte. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas?
Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist.Võib veeritseda. Vigastatud koht jahutada voolava veega. Vajab desinfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt asetan haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel. Suur haav võib olla sügav, veritsev ning valulik. Vaja kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava. Tuleb säilitada õige asendit. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel. Haava ei tule puhastada! 4. Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Helistan 112
tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist Võib veeritseda, aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Suur haav: Võib olla sügav Veritseb Valutab Nõuab kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes Nõuab säilitada õige asendit (Nt Rindkere haavade korral aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse) Nõuab kaitsevahendeid Ära püüa haava puhastada!
) ● Väldi verega kokkupuudet ● Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Puhasta haav desifitseeriva vahendiga ● Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest ● Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku ● Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. SUUR HAAV Tõsisemate haavade korral on kahjustunud ka elundid, närvid, veresooned jne., mis on eluohtlikud Rindkere haavade esmaabi ● Kontrolli hingamisteede avatust, hingamist, pulssi ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.) ● Väldi verega kokkupuudet ● Peatada suur verejooks ● Kutsu kiirabi ja oota ära ● Kontrolli haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes.
haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile, keelte pingel on väga suur jõud (võrreldav umbes 20 tonniga). Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelet võnkumine kandub kõlalauale, mis on keelte alla paigutatud suur puust plaat. Klaverikeele all olev paksu vildiga kaetud puust haamrike lööb klahvi allavajutamisel vastu keelt ja paneb selle helisema. Keelelt kohale traatvardaale on paigutatud vildist padjakesega summuti. Kui klahvile vajutada, siis tõuseb summuti üles ja vabastab keel. Kui aga tõsta sõrm klahvilt, siis klahv tõuseb ja summuti vajub keelele tagasi, summutades selle helina. Seega sooritab klaverimehhanism klahvile vajutamisel kaks asja. Summuti vabastab keele ja haamrike lööb vastu keelt. Klaveriklahve on 88, klaveri heliulatus on üle 7 oktavi. Klaveriteoseid on kirjutanud kõik tähtsamaid heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Chopin. 1799.a
annaabi.ee 
