Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud. Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused samaaegselt. Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult üksikuid: sabatants, kassarii, ingliska, kadrill, krakovjakk, galopp, marss, padespaan jmt. 12 RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL Ida-Virumaa rahvalaulud ja -viisid moodustavad osa kogu Virumaa ja laiemalt Põhja-Eesti kultuuriareaali folklooripärandist. Põhja-Eesti oli meie vana lauluklassika - regivärsiline rahvalaule hälliks. Siit põlvnevad sellised vanimad laululiigid, nagu lõikus- ja kiigelaulud, hulk jutustavaid ja ka mõnevõrra hilisemaid lüürilisi laule, mis aja jooksul on levinud ka naaberaladele ja kaugemalegi
kuljused, aisa- ja lehmakellad. Ühest majast teise liikumisel lisas häälekust pasunapuhumine või pannitagumine. Tantsiti nii ringis kui paaris, aga ka üksinda, kättpidi rebiti vahel peremees ning perenaine ja teised pereliikmed tantsima. Liikumine oli temperamentne ja uljas, mitte talitsetud ega vaoshoitud ("tantsisid, et puru taga"). Tantsude eelisnimistusse kuuluvad polka, valss, labajalavalss, masurka, padespaan. Mustjalas oli au sees oma kohalik rongitants. Kadripäev Vanasti, kui kadrid perest peresse käisid, ei jäetud pererahvale head karjaõnne soovimata. Kadrid tulid õhtusel ajal enne kadripäeva. Kuid mõnel pool oli kombeks käia ka päeva ajal. Peipsiäärses Kodavere kihelkonnas jõudsid koolilapsed veel 50 aasta eest hommikul enne kooliminekut mitmes peres ära käia. Maskeeringut ei olnud ja ega tuppa ka ei mindud, oodati, et perenaine ise uksele vastu tuleb
annaabi.ee 
