Kui kõik see oli läbi, läks Karl tagasi frangimaale. Ükskord tuleks käibetõed kõrvale heita ja endalt kainelt küsida: mida pidanuks Karl pärast Süntelis aset leidnud reetmist tegema? Ta oli sakse korduvalt võitnud ja viimased olid talle ka korduvalt alistunud ning truudust vandunud. Alates 772. aastast oli Karl sunnitud igal aastal välja arvatud 773 ette võtma saksidevastase sõjakäigu, sest seda tingisid korduvad reetmised ja vandetõotuse murdmised. 777. aasta Paderborni riigipäeval oli Saksimaast saanud Frangi riigi osa. Ja nüüd 782. aastal, leidis aset see tragöödia. Saksid, kelle Karl oli slaavlaste vastu sõtta kutsunud, hävitasid tema idafrankidest koosneva armee ja mõrvasid tena enda poolt läkitatud saadikud. Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud. Verdenis kaotasidki truudusemurdjad üksnes selle, mille nad olid pantinud: oma elu.
13. sajandil hakatakse palju ehitama kodakirikuid, eriti Vestfaalis. Neis üleminekuaja kirikutes hakkavad romaani stiilile omased tunnusjooned taanduma gooti stiili ees. Konstruktsioonis kohtab järjest enam teravkaart, liseenide asemel liigendavad seinu 46 tugipiidad (St. Georgi kirik Limburgis,13.saj.).Suurt tähelepanu pööratakse skulptuursele dekoorile (Paderborni toomkirik, 13.saj.; Münsteri toomkirik, 13.saj. II veerand). Saksa romaani arhitektuuris on suur osa ka telliskiviarhitektuuril, eriti Põhja Saksamaal. Nende kirikute arhitektuur on lihtne, tüüpilisemate ehisvormidena kasutatakse fassaadil ümarkaarfriisi, kus kaared üksteisest läbi pöimuvad (Lüübeki toomkirik,12.saj. lõpp, 13.saj. algus; Ratzeburgi toomkirik, 12-13.saj. Profaanarhitektuuri on Saksa aladel suhteliselt vähe säilinud. Varased romaani ajastu
annaabi.ee 
