aastal 12. kohal. Sadamal on väljakujunenud rahvusvahelised ühendused teiste sadamatega, mis hõlmavad 372 laevaliini 367-esse sadamasse 102-es eri riigis, viiel erineval kontinendil. Kaoshiungi sadam on juhitud Taiwani Rahvusvahelise Sadama Korporatsiooni poolt. Kaoshiungi sadam on suur tootmis-, rafineerimis- ja ümberlaadimiskeskus. Sadam käsitleb enamus Taiwani nafta impordist. Kaoshiungi sadama alal toodetakse palju eksporditavat kaupa, näiteks alumiiniumi, puit- ja pabertooteid, väetisi, tsementi, erinevaid metalle, masinaid ja ka laevu. Mitusada aastat enne, kui Kaohsiungi sadamat hakati aretama sadamaalaks, oli see looduslik laguun. 16nda sajandi lõpuks hakkasid tekkima nüüdse Kaoshiungi sadama alasse väikesed külakesed. Põliselanike poolt oli sellele alale nimeks pantud sellel ajal aga „Takau“. Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) kolonistid saabusid „Takau“ alale 1620ndatel ja hakkasid seda arendama
villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurim ulukiliha eksportja. Riik on ka suur puuviljade eksportija. 11% töövõimelisest tööjõust töötab põllumajanduses. Metsamajandus 6.4% Uus-Meremaa pindalast katab mets.Uus-Meremaa metsades on esidnatud järgmiste puuliikide perekonnad: mänd, ebatsuuga, küpress ja eukalüpt.Suurimad metsa massiivid paiknevad Kesk Põhjasaarel , Northlandil ja Otagos. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid. Puidu varud rahuldavad riigi sisevajadusi, neid tooted isegi eksporditakse teistesse riikidesse. Rahvusvahelisel areenil on Uus-Meremaa metsanduses suhteliselt väike tootja, Uus-Meremaa puiduvarud tööstuslikuks otstarbeks moodustavad 1% kogu maailmast. Metsades on aga ka siiski palju probleeme. Probleemideks on üle neljasaja erineva kahjuri, mis hävitavad istutatud metsi. On ka palju umbrohtu, mis kahjustavd metsa kasvamist. Tööstus Tööstuslikud toorained kaardil. (http://www
Aastal 2006 nende kogupindala oli 1,8 miljonit hektarit, kusjuures 89% Pinus radiatat ja 5% ebatsuugat.[7] Metsaraie maht üha suureneb, sest üha rohkem saab raieküpseks neid metsi, kuhu on istutatud talutud puuliike(männid, kuusk, eukalüptid, kask, paplid).[1] Palki lõigati 2006 aastal 18,8 miljonit m 3 , aga 2003 aastal oli see number erakordselt suur 22,5 miljonit m3. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid; peamiselt kõik need tooted eksporditakse teistesse riikidesse. Eksporditoodete väärtuseks 2006 aasta märtsi lõpul oli $ NZ 3,62 miljardit. Prognooside kohaselt tõuseb see $ 4.65 miljardini 2011 aastal. Austraalia moodustab veidi üle 25% ekspordi väärtusest, peamiselt paberist toodetele, millele järgnevad Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Uus-Meremaa metsamajandus moodustab ligikaudu 4% riigi SKTst. Rahvusvahelisel areenil on Uus-Meremaa
annaabi.ee 
