majandusele. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid, sagenes ettevõtete sattumine maksuraskustesse. Kogu majanduselu tardus. 1933. aastal kroon devalveeriti. See kaotas oma väärtusest 35 protsenti, kuid devalveerimine aitas kindlasti kaasa Eesti majanduse kiiremale väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustas Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100-krooniste paberrahadena. Probleemiks kerkis rahade eristamine üksteisest, kui nad on ühesuurused. Sellepärast võeti kasutusele Taani 5http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 6https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Kuldkroon_.281924.E2.80.931927.29 7 pangatähtede formaat. Taani süsteem kujutas endast seda, et väiksemate rahade korral trükiti iga kupüür ise suuruses, ainult suured kupüürid, nagu 50- ja 100- kroonilised olid ühesuurused. Iga rahatäht oli ise värvi
aastal 1. jaanuaril hakkab kehtima kroon, mis jaguneb 100 sendiks. Marga väärtus võrdsustati ühe sendiga 100 marka vahetati ühe krooni vastu. Ühe 5 grammi puhaskulla hinnaks kehtestati kaks krooni ja 48 senti. 1928. aasta 1. jaanuaril oli küll mark surnud, kuid rahana polnud kroon veel sündinud. Esialgu kasutati asekroone. Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100 paberrahadena. Otsustati erineva rahaväärtusega rahatähed teha ise värvi. Põhjuseks, et see pidi kaitsma rahatähti järeletegemise eest ning piiriäärsed rahvad pidavat olema harjunud vahet tegema rahadel just värvi järgi. 6 2. KROONID RUBLADEKS Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees Johannes Lauristin 1940 aastal esines Kremli poliitikateatri laval riigikukutajana
annaabi.ee 
