Nikotiin Tubakasuitsetajad on palju ja igal pool. Kõikides kultuurides on alati midagi suitsetatud. Nii nüüdisajal kui ka väga ammu on tehtud mitmesuguse toimega suitsu. Nii huvitav kui see ka pole, siis väga-väga ammu juba osati kasutada kõiki mõeldavaid viise nikotiini manustamiseks. Põhja-Ameerika hõimud suitsetasid piipu, Kesk-Ameerika rahvad sigareid ja sigarette, mille keeramisel võeti abiks maisilehed. Tubakalehepuru täistopitud pillirootükid, meenutavad uuema aja paberosse. Indiaanlased kasutasid nuusk - ja närimistubakat; mõned limpsisid tubakataimedest valmistatud pastat või zeleed, teised hõõrusid tubakataimedega või nende mahlaga nahka või haavu. Mõned Lõuna-Ameerika suguharud leotasid või keetsid tubakalehti vees ja jõid, mõnikord närisid ka lehti leotise kõrvale. Huvitav on mõelda, et juba vanasti tegid inimesed kõik võimaliku, et seda nikotiiniannust kätte saada inimene leiutas kõik, mida pidas endale vajalikuks
tema pikali! Muidugi mitte just pikali, sest enne sain mina jaole, panin ta pingile istuma. Kisa, kära, nutt, ulgumine, auhaavamine! Mina ja au haavanud! Aga teate, kuis nüüd? Punastub ainult, kui ütlen: linalakk. Punastub, nii et paistab läbi riietegi. Jumala eest, just nõnda!" XXIII. Ühel päeval ilmus härra Molotov klassi, näpu otsas väike pakk valges paberis. Poisid katsusid aimata, mis seal küll võiks olla, aga tagajärjetult. Molotov ostis ainult tubakat ja paberosse, mitte midagi muud, aga viimasel ajal ei teinud ta sedagi, sest poisid olid isekeskis raha kokku pannud ja talle hea hulga fruu-fruud koju lauale viinud, nii et ta võis nüüd ühe karbi käes hoida ja teise kanda tagavarana taskus. Muidugi, sõimata said nad selle ,,seatembu" eest hea nahatäie, aga paberossid võttis Molotov poistelt samuti kopikata vastu, nagu need temalt tunnid. Nõnda siis: paberis ei võinud ei paberossid, tubakas ega kestad olla. Paki välimuski oli teissugune. Seal