Saatest kerkis üles ka probleem, kas ajakirjandus ei ole muutunud meelelahutuseks. Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti ka ajalehtede ülekolimisest internetti. Ta leiab, et see toimiks ainult siis, kui leiataks mudel, kuidas saada raha selle eest kätte, muidu see ei funktsioneeri. Näiteks võib tuua välismaa suurimad ajalehed, mis on kolinud üle internetti, kuid siis hakanud uuesti trükkima paberlehti, sest see lihtsalt ei toiminud. Tarmu Tammerk leiab, et ajakirjanduses laimatakse umbmäärast riigikogu, selle asemel tuleks rääkida kindlatest inimestest Igor Gräzin ütles, et ajakirjanduse ühine probleem on see, millega me oma sõnade ja tegude eest vastutame. Kui ajaleht muutub liiga kollaseks, siis kaotab ta oma lugejaid. Veel leiab ta, et ajakir- jandus on kaotanud oma ühe olulise alustala, milleks on usaldusväärne allikas. Kui allikas on
kuigi võiks. Raadiot kuulab autor harva, enamasti ainult siis, kui autos sõidab, kuulates enamasti näiteks Skyplus’i hommikuprogrammi või täistunniuudistemagasine erinevate raadiojaamade vahendusel. Kui ajakirjadest rääkida, siis autor loeb ajakirju harva, eelistades teadusalaseid ajakirju nagu ’’Imeline Teadus’’ ning ’’National Geographic’’. Eelistab meediat ammutada arvuti kaudu, kuigi mugavuse tõttu on nutitelefon ka suur sõber, paberlehti väga tihti ei loe, kuna ei ole selliste harjumustega. Üldiselt võib lugeda autori meediatarbimist üsna keskmiseks ning võrdlemisi passiivseks, mida võiks tema erialast lähtudes kõvasti parandada. Ema, 44-aastane administraator-telefonioperaator, veedab enamuse oma ajast kas kodus või tööl ning saab palju tööks vajalikku ja meelelahutuslikku just interneti vahendusel. Näitena võtame päeva, kus emal on hommikune töövahetus. Ema ärkab varahommikul, kus ta ei jõua
olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus'' alla. Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ''Jah'' 14 inimest, ''ei'' 2 inimest ja 5 leidis, et kuskil mujal, mitte Eestis. Ülejäänud 19 inimest ei teadnud, mis on e-luger. Eestalaste
annaabi.ee 
