juhul vanemate poolt finantseeritud tehnikavahend, mis võimaldaks lugeda õpikuid nii kodus kui ka koolitunni ajal. Selleks vahendiks võib olla kas e-luger, tahvel- või sülearvuti. Seadmega töötamine õppeprotsessi käigus peab olema mugav nii õpilasele kui ka õpetajale. Kui üks neist tingimustest ei pea paika, siis kaasnevad komplikatsioonid, mis tekitavad peavalu mõlemale osapoolele. Siin kerkib ka päevakorda küsimus, kas õpilased ja õpetajad eelistaks lugeda vajalikku materjali paberkandjalt või nutiseadmest. Kui kõik õpikud, mille järgi koolis õpitakse, oleks pandud ühte seadmesse, siis koolikotid oleksid palju kergemad, mis omakorda muudaks õpilaste elud palju lihtsamaks ning nad kannaksid igapäevaselt meelsamini õpikuid sisaldavat vahendit kaasas. Õppetunni raames ei peaks jääma see õpilane, kellel on ununenud õpik koju, tööst kõrvale. Veel enam, e- õpikute kasutuselevõtt tähendaks seda, et õppematerjal oleks alati kaasaegne ning sisaldaks
aspx 9 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile 10 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/digitaalne-meditsiiniseadme-ka 11 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/digiretsepti-liigid 6 Apteekri töö lihtsustamine – digiretsepti abil on neil võimalik juba sisestatud ravimi andmetest leida patsiendile vajalik ravim. Enne pidi paberkandjalt sisestama arvutisse patsiendi ning arsti andmed. Lisavõimalused – patsiendid, kes põevad kroonilist haigust saavad digiretsepti tellida arsti nõusolekul ka telefoni teel. Samuti on patsiendil ülevaade kirjutatud digiretseptidest riigiportaalis (www.eesti.ee) 12 Digilugu ehk digitaalne terviselugu on üks osa e-tervisest. See hõlmab kogu riigi tervisesüsteemi, mis ühendab terviseasutuste infosüsteeme. Sinna peaksid olema koondunud
liimained jms) peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele (näiteks ISO 9706) Info uuendamise meetodid: Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia)
vastama arhiivipüsivusnõuetele (näiteks ISO 9706) Info uuendamise meetodid Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia)