sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit. Sellega kaasneb aga ilmselge kahju loodusele, kuna puit - kuigi taastuv maavara - ei ole siiski lõpmatu. Seetõttu peab paberitootmisel järgima keskkonna säilitamisega seotud seadusi, nt säästva arengu seadust, mille § 3.1 ütleb: “ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.” Loomulikult ei saa seda tänapäeva ühiskonnas enam täielikult teha, kuna inimesed on harjunud mugava eluga ning selleks peab loodust kahjustama. Näiteks on inimesed harjunud sellega, et
· Teraviljast toodetud tärklis ei annaks selget geeli. Kasutamine kulinaarias · Riisitärklist võib kasutada piimakisselli tegemiseks.Viimasel ajal kasutatakse ka modifitseeritud tärklist(niiskuse talumine),seega saab seda ka laiemalt kasutada leiva,kookide,biskviitide küpsetamisel. Kasutamine paberitööstuses · Tärklist kasutatakse ka paberi ja papitööstuses,kuna selle lisamine muudab paberi tugevamaks,jäigemaks ja elastsemaks. · Eelistatakse paberitootmisel pigem kartulist valmistatud tärklist. Kasutamine kulinaarias · Töödeldud tärklist lisatakse palju erinevatele ainetele,et aine tunduks suus tihkem. · Näiteks pudingud,kreemid,jäätised,majonees, ketsup, salatikastmed,kuivsupid,kastmepulbr id. Huvitavat · Tärklis võib olla ka väga edukas aine rasvaasendajana.Kuna tärklis on töödeldud selliseks et ta tundub suus pehme ja rasvasena,siis saab hoida märkimisväärse koguse kaloreid kokku
Eesti on paene maa ja meie rahvuskiviks on lubjakivi ehk paekivi. Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida nimetatakse kaltsiidiks. Kõrge magneesiumisisaldusega lubjakivi nimetatakse dolokiviks, mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi. Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru-Sepakülas, Kundas jm. Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre. Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri,
annaabi.ee 
