Eestis ainukene õppeasutus Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas asuv puidutöötlemise õppetool (kateeder), mis asutati 1979. a Eesti puidutööstuse initsiatiivil. Selle õppetooli suunitlus on siiski peamiselt puidu mehhaaniline töötlemine, puitplaatide, vineeri- ja mööblitootmine. Vaid valikainetena saab alates 1990. aastast spetsialiseeruda ka puidu keemilise töötlemise valdkonnas (tselluloosi- ja paberitehnoloogia). Paberi ja tselluloositootmine kasutaks ära kiiresti kasvava saetööstuse, plaaditööstuse jäätmed, võimaldaks loobuda ulatuslikust kasepuidu ekspordist ning luua kõrge lisandväärtusega paberitööstuse. Paberitööstuse areng on võimalik, kui kaasata väga suuri investeeringuid väljastpoolt Eestit, sest siin puudub vajalik kapital ning ka tehnoloogiline kompetentsus selles valdkonnas.
aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu paber tselluloosist paberi vastu oli toormaterjali saamine. Kuna keskajal kanti riided ribadeks, ei tarvitsenud olla kantud linane materjal piisavalt kvaliteetne paberi valmistamiseks. Samuti hakkas nõudmine raamatute järgi kiirelt tõusma ja see tähendas, et paberit oli vaja toota rohkem kui varem. Katsetusi uue materjali leidmiseks hakati tegema 18. sajandil. 19.saj. keskpaika võibki lugeda moodsa paberitehnoloogia alguseks. Puidu baasil valmistatava paberi tooraine sorteeritakse, puhastatakse ja peenestatakse sulfit- või sulfaatprotsessi abil. Mass valgendatakse ja jahvatatakse. Seejärel paberimass töödeldakse (liimistatakse ning lisatakse täite- ja värvaineid). Lõpuks valatakse mass vormidesse ja moodustatakse trükikate. Katmise järel läheb paber lõikamisele. Paberirullid lõigatakse kõigepealt otstest puhtaks ja seejärel lõigatakse poognapaber soovitud formaati