Seismograaf on maavärina või plahvatuse tahajärel tekkinud maakoorevõnkeid ülesmärkiv aparaat. Seismograafi korpus kõigub maakoore võnkumisega kaasa, kuna selle massiivne pendel püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumine paigal püsiva pendli suhtes jäädvustab üleskirjutisena ehk seismogrammina paberile, filmile või fotopaberile. Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad, millel keerles aeglaselt paberilint. Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked toimusid. Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid. Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid. Seismograafid ei registreeri ainult maavärinaid, vaid ka teistel põhjustel toimuvaid võnkeid - tuumapommi plahvatusi jm.
Selles kohas asuski maavärinakolle ehk epitsenter. Millega saame maavärinaid mõõta? Seismograaf on aparaat, mis registreerib võnkeid. Seismograafi korpus kõigub maakoorevõnkumistele kaasa, seismograafi massiivne pendel aga püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumise paigal püsiva pendli suhtes jäädvustub paberile või filmilindile seismogrammina. Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad, millel keerles aeglaselt paberilint. Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked toimusid. Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid. Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid. Seismograafid ei registreeri ainult maavärinaid, vaid ka teistel põhjustel toimuvaid võnkeid - tuumapommi plahvatusi jm.
annaabi.ee 
