enda jaoks seda õiget kohta ja püüdnud jõuda sinna kuhu ihkavad, kuid kohale jõudmisega võib tekkida raskusi ning teekond võib sootuks pooleli jääda. Me teekonnad on erinevad ja me otsime erinevaid saari kuid kas inimene tegelikult jõuab kunagi sinna, kus ta rahuldub kõigega ning kus saab rahus väita, et see ongi minu saar? Me sünnime siia maailma ning juba enne meie esimest hingetõmmet on otsingud ning pikk ja raske tee täiusliku saareni alanud. Me justkui alustame elu valge paberilehena, mis aja möödudes kattub üha pikema joonega, joonega mis võib olla sirge või käänuline, mustvalge või värviline, paks või peenike, aga mis ei katke enne meie lahkumist siit ilmast. Meie esimesed eluaastad mööduvad saare otsinguil, mida täidaks üks lõppematu lust ja mäng, millel elutseksid kõik imekaunid loomad, kus oleks kõik mänguasjad, mida ihkame ning loomulikult kus oleks meiega vanemad, kes tegelikult seda saart kujundavad
S. arvates oldigi siiani käsitletud vaid kõnet, uus keeleteadus tegeleb aga keelega . S. kirjeldas keelt nagu märgisüsteemi, seega uurib keelemärke, mida defineerib eelkäijatest erinevalt. Keele elemendid on märgid, mitte häälikud; märgid koosnevad häälikutest. Saussurei-i semiootika on bilateraalne (ehk kahepoolne, koosneb 2st lahutamatust osast): 1) tähistaja (`laud')realiseerub helides 2) tähistatav (laud). Realiseerub mõtetes Kujutab märki paberilehena: üks pool on see, mida ta tähistab, teine see, kuidas ta seda teeb. Tähistaja ja tähistatava vahelisel seosel ei ole põhjendust. Kogu keel on seoste süsteem, mis allub kindlatele reeglitele. Keelt tervikuna vaadeldes leiame, et seosed ei ole juhuslikud. Üksik märk ei saa eksisteerida,märk on alati märgisüsteemi osa. Näide: tool on ukse vahel. Siin on vähemalt 2 märki-kui tool on alati ukse vahel, siis ta pole märk, sest ta ongi seal. Märk mille tähistaja on 0 ehk null Tartu
annaabi.ee 
