Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli siidi ja villaste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid Emajõe, Võhandu ja Härjapea jõe ääres. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu.
Kirjapaber liimisatati enne kuivamist loomse liimi zelatiiniga, mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Paberit valmistasid vähemalt 3 töölist ning nende päevatoodanguks oli ligi 800 lehte paberit. Alates 14. sajandist hakkas nõudlus paberi järele kiiresti tõusma. Peamiselt tänu paberi suurele levikule leiutati 15.sajandi keskel ka trükikunst. Raamatute trükkimise populaarsuse tõttu oldi sunnitud muutma ka paberitootmise tehnoloogiat. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1799. aastal patendeeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina Juba 18. sajandil oli tehtud palju eksperimente leidmaks uut toorainet paberitööstusele. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844
annaabi.ee 
