Töötlusprotsessi ülejääke kasutatakse vahel teistes tööstusharudes; neid saab energia tootmiseks põletada või prügimäele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene. Igal ümbertöötamisel kiu tugevus väheneb ning pärast kuuekordset töötlust seda enam kasutada ei saa. Lääne-Euroopa paber ongi juba nii korduvalt kasutatud, et ei taha koos püsida ja seepärast on Ida-Euroopast pärit paar korda kasutatud hästi säilinud paberikiud seal kandis üsna kõrges hinnas. Laias laastus sarnaneb paberitöötlusprotsess toorpaberi tootmisprotsessiga. Peamine erinevus seisneb selles, et taaskasutatavad paberikiud tuleb enne puhastada. Esimese sammuna vanapaber sorteeritakse ja viiakse paberitööstusesse. Seal purustatakse see peeneks ning eemaldatakse suured segavad osakesed, nagu klambrid, plast, klaas jne. Seejärel kiud puhastatakse, saadud mass filtreeritakse
suurendab nii tolmukübemete püsimist õhus kui ka tolmu kahjustavat toimet. Tolm võib kahjustada nahka, silmade ja suu limaskesta, eriti aga hingamiselundeid. Väga kahjulik on mürgiste ainete (plii) tolm, seevastu pole soola, suhkru tolm ohtlik. (Tervise ABC Tallinn "Valgus" 1970) Põranda cm² on ligi 12 000 tolmuosakest. 35% tolmust moodustavad mineraalsed osakesed, 19% tekstiili- ja paberikiud, 7% õietolm, 3% tahm. Inimestelt ja koduloomadelt pudenevad tillukesed surnud naharakud, karvad, kõõm; toataimede õietolm ja lehtede osakesed; ka pisimad sünteetiliste kangaste pudemed lenduvad tubades. Tolmust vabanemiseks selle kokku korjamise teel kasutatakse tolmuluuda, tolmusiduva ainega immutatud lappe ja moppe, mikrokiudlappe ja moppe või tolmuimejat. Kus on silmaga nähtavat määrdumist ja tolmu, seal on ka palju nähtamatut. Tolmulest
annaabi.ee 
