Kõigest kõike ei saa. Näiteks majapidamises tekkinud vanapaberist ajalehtedest, kartongist ja lainepapist ei saa toota trüki- ja kirjapaberit, küll aga tehakse neist edukalt mitmesuguseid pakkematerjale. Nüüdisaegne ümbertöötusprotsess ei ole kuigi energiamahukas ning lisatavad materjalid on keskkonnasäästlikud. Töötlusprotsessi ülejääke kasutatakse vahel teistes tööstusharudes; neid saab energia tootmiseks põletada või prügimäele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene. Igal ümbertöötamisel kiu tugevus väheneb ning pärast kuuekordset töötlust seda enam kasutada ei saa. Lääne-Euroopa paber ongi juba nii korduvalt kasutatud, et ei taha koos püsida ja seepärast on Ida-Euroopast pärit paar korda kasutatud hästi säilinud paberikiud seal kandis üsna kõrges hinnas. Laias laastus sarnaneb paberitöötlusprotsess toorpaberi tootmisprotsessiga. Peamine erinevus seisneb selles, et taaskasutatavad paberikiud tuleb enne puhastada. Esimese
ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt ketasraiemasinad, mis on trummelraiemasinatest tootlikumad ja võimaldavad paremat laastu kvaliteeti. Joonis. Puittooraine ettevalmistuse skeem 1 autolaadur 2 põikkonveier 4 koorimispink 5 koorepunker 6 ketasraiemasin 7,8,10 laastupunkrid 9 vagun laastuga Protsess jätkub paberimasinas. Spetsiaalses kastis lahjendatakse paberimass 0,8-1,5% paberikiu sisalduseni ning valatakse liikuvale sõelale paberikangaks. Järgneb massi raputamine sõelal, et saavutada ühtlane tugevus. Sõela all paiknevate vaakumimurite abil eraldatakse paberimassist vesi, kuni paberikangas saavutab ligi 20% kuivainesisalduse. Sel moel saadud paberikangas pressitakse kahes jaos. Esmalt toimub vee väljapressimine paberikangast esimeses pressis. Siis pressitakse paberikangast pöördpressis, et saavutada ligi 40% kuivainesisaldus. (http://www.rappin
annaabi.ee 
