Riigijuhina Karl ise küll kirjutada ei osanud, aga riigi juhtis arukalt. Karl huvitus enda alamate haridusest väga palju. Mulle meeldib, kui inimene tõesti hoolib endast nõrgematest ja vaesematesyt inimestest. Kultuurisoosijana hindas Karl Suur usku väga kõrgelt. Tal olid head suhted paavstiga ja tema ja ta isa olid palju teinud, et Roomas püsiks paavstlus. Mulle meeldib, kui inimene usub millegisse enamasse, kui see maailm. Paavsti sõbrana, aitas ta paavsti mitu korda hädast välja ja paavts tasus selle heldesti. Karl on paavstide poolt mitu korda ära kroonitud. Mulle meeldib, kui inimesed saavad oma tegude eest õige tasu. Mulle meeldib Karl Suur riigi- , sõjaväejuhina, paavsti sõbrana, kultuurisoosijana, valitsejana. Ta oli korralik ja tema riigis oleks parem elada, kui mõne teise selle aegses riigis.
1989-balti kett 1990-interrinne proovis eesti ülemnõukogusid laiali ajada, eesti kongressi valimised. 1991-augustiputs-riigipöördekatse, iseseisvuse taastamine 1992- raharehvorm-kroon 8. Isikud: M.Gorbatsov-sai NSVL juhiks, alustas ümberkorraldustega. R. Reagan-USA president, kes võitles NSVL liidu ja kommunismi vastu. Lech Walesa-Oli elektrik,poola president, kes juhtis streiki mille tulemusel loodi solidaarsus. Karol Józef Wojtyla-paavts Johannes Paulus II, külastas poolat B. Jeltsin-venemaa president, astus gorbatsovi vastu välja. Kuulsad teisitimõtlejad NSVL olid Solzenitsev ja Sahharov 9. Mõisted: Perestroika-ümberkujundamine, ümberkorralduste alustamine majanduses. Glasnost-avalikustamine, valmisolek tõtt kuulata ja kõnelda. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus, Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali).
Mõni Eoroopa valitseja tunnistas end paavsti vasalliks. 5.Ristisõdade ajend, eesmärgid,osavõtjad (Urbanus II, Richard Lõvisüda, Friedrich Barbarossa, SalahalDin) PÕHJENDUS JA VÕIMALUSED Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Paavts püüdis suurendada enda autoriteeti ja valdusi. Oli vaja Euroopa kõige agressiivsemad rigid suunata sõtta LähisIdaga. Genova ja Veneetsia soovisd saavutada kontrolli Vahemere kaubanduse üle. RISTISÕDIJATE RIIGID Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdade tulemused §18sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha
998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest (piiskopi ametitunnus sõrmus ja sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud. Ketserlus ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti
annaabi.ee 
