sisuliselt seega lubas polüfoonia ja oreli jätkuvat kasutamist, keelas ilmalikud elemendid ja ei maininud üldse arusaadavuse teemat, mida käsitleti seega vaid ettevalmistavates aruteludes. Selline 22. sessiooni reformi lõpptulemus põhjustas märkimisväärset meelepaha. Paljud, sealhulgas Gabriele Paleotti, tunnistasid, et missade reformimise reeglite asendamine ühe üldisega ei ole tõhus. 1563. aastal määrati ametisse kaks uut paavstlikku legaati Giovanni Morone ja Bernardo Navagero, kes juurutasid uue, kaugeleulatuva reformiprogrammi, kus muusikat (eriti polüfoonilist) ei olnud sugugi unustatud. 24 sessiooni katse muusikalist reformi läbi viia ja selle võtmefiguurid väärivad lähemat tähelepanu. Moronel oli Trentos tähtis kolleeg Gabriele Paleotti. Paleotti biograaf Prodi väidab, et reformidekreedid viimase kahe sessiooni jooksul olid puhtalt Paleotti töö. On üsna
Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid. See tähendas Lutheri lõplikku lahkulöömist Roomast. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Selle avas Aleksander VI Borgia [14921503], kellel oli kolm või neli last, neist tuntuim hertsog Cesare Borgia, kes sai juba 18-aastasena 1493 kardinaliks ning prototüübiks Machiavelli kuulsale traktaadile ,,Valitseja"