· paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikult võimust · seisid vastu vaimule ametite müümisele ja sellele , et vaimule määravad ametisse ilmalikud valitsejad. Ilmaliku ja vaimuliku võimu võitluse Euroopas: · Tüli Gregorius VII ja Heinrich IV vahel · Paavst keelas ilmalikele valitsejatel vaimule ametisse nimetamise, kuid paavst ise võis ametisse nimetada nii keisreid kui ka kuningaid. · Heinrich IV kuulutas et paavstivalimine on kehtetu ja selle tagajärjel viskas Gregorius VII ta kirikust välja · Heinrich IV pidi minema patukahetsusretkele ja sealt naastes lõppes võitlus kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel . *USA Sünd Inglismaa asumaad Põhja-Ameerikas: · Virginia- esimene asula üldse · Pennsylvania- Usulahkudesse kuuluvad inimesed · Uus- Inglismaa- puritaanlaste kolooniad · Maryland- reformatsiooni järgsed Inglismaa katoliiklased
17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid. See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich kuulutas, et paavstivalimine on kehtetu ning paavst viskas ta kirikust välja. 1077a’l pidi Heinrich minema Canossasse patukahetsusretkele. Võitlus lõppes 1122 Wormsi konkordaadiga. Kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Ilmalik investituur: Ilmaliku investituuri käigus antakse üle valitsemissau e. Skepter. Seda viis läbi kuningas/keiser (või tema esindaja) Vaimulik investituur: see on piiskopi kohalekinnitamine. Üle antakse sõrmus ja karjasesau
annaabi.ee 
