· Suur võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tehhi ülikooliks · 1904 anti praha ülikooli juhtimine üle tehhidele · rektoriks valiti Jan Hus · välismaa üliõpilased otsustasid prahast lahkuda · tüli paavstivõimu üle oli juba niikaugel, et pühale toolile pretendeeris korraga 3 paavsti · tehhi kuningriik kuulus vastupaavst Jahannes XXII võimu alla · et vallutada rooma paavstitool vajas ta rohkem raha kui laekus tavalistest sissetulekutest · otsustas kasutada indulgentside müümist · lõi selleks suurejoonelise süsteemi · 1412 saabusid prahasse paavsti volinikud ja teatasid, et linnakolmes suuremas pühakojas algab hingepäästise müük
oli Rooma primaat läänes tõsiasjaks muutunud. Pärast Leo l Surma aastal 461,kui impeeriumi lääneosa jagunes iseseisvateks germaani riikideks, muutus ka Rooma primaat Läänes olematuks. Läänekatoliku kirik jäi germaani kuningate alamaks. Paavsti primaati tunnistati küll formaalselt, kuid Rooma ei olnud praktiliselt mitte mingisuguseid sõnaõigusi kirikliku elu ja arengu osas uutes germaani maakirikutes. Lääne keisririigi kokkuvarisemine 480. aastal tähendas seda, et Rooma paavstitool oli Itaalias ainus korrastatud ja funktsioneeriv institutsioon, kellel olid kasutada suured rikkused. Paavst ei olnud ainult Rooma valitseja, vaid temas sai Itaalia roomameelse elanikkonna koondaja germaanlaste vastases võitluses. Nii sai paavstist Itaalia poliitika valitseja. Kuigi paavst kiitis heaks ja nõustust Bütsantsi impeerium romanum christianumiga ei võinud ega tahtnud ta tunnustada keisrit kiriku kõrgeima juhina nii nagu sellega idas oli harjutud
See skisma kestab kuni 7. oikumeenilise kontsiilini ja toob kaasa Läänes täiesti uue patriarhaadi tekke, selleks on Aquileia piiskop. Märgiline see, et 555. a allutab Justinianus keiserliku dekreediga igasuguse ametisse nimetamise Roomas (s.t et paavsti surma korral tuleb teavitada keisrit ning uue valik peab toimuma keisri heakskiidul). Kui Vigilius sureb saab ametisse keisri mees Pealgius I (556-561). Kuni 568. aastani, kuni langobardid Itaalia vallutavad, jääbki paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina. Temast saab paavst Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks