Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle.Täpset sätestamist vajas ka paavsti valimis kord, mis muutuski 1059. aastal. Lateraani kirikukogu otsustas, et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kirik ja vaimulikud said endale nüüd sõnaõigust ja sõltumatust ilmalikust
KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu
annaabi.ee 
