Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2. Richard Indreko https://www.geni
raskesti vaadeldav. Häid vastasseise tuleb iga 16 aasta tagant ja järgmised on 2003. a. (sajandi parim vastasseis!) ning 2005. aasta sügisel. Vahepealsed vastasseisud 1999. ja 2001. a. langevad suvele, kus Marss madalal ning taevas valge. Kui sobiv vaatlusaeg on kindlaks määratud, tuleb Marss kanda vaatluskaardile. Kõige lihtsam on kaart koos planeetidega välja printida planetaariumprogrammist (näiteks T. Paaveri programm). Selle võimaluse puudumisel võtke kas planisfäär või mõni teine taevakaart ja kandke planeet sellele Tähetorni Kalendris antud koordinaatide järgi. Et vastasseisule lähenev Marss on märksa heledam teistest tähtedest ning teravalt punakat värvi, tuleb eksitusi harva ette. Siiski jääb Marsi teele (ekliptika lähedusse) temaga üsna sarnane täht Antares Skorpioni tähtkujus. Tähe nimi - "anti-Ares" ongi Kreeka keeles "Marsi vastane", segi aeti neid juba antiikajal
a mõrvade uurimisest. Ta vabanes 1954. http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Madissoon Juhan Aul (aastani 1931 Klein) (18971994) oli Eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik. Kaitses 19. märtsil 1938. A doktoriväitekirja "Lääne-Eesti maakondade eestlaste antroplooogilisi tunnuseid ja tõuline kuuluvus". Aul tegeles eestlase kehaparameetrite mõõtmisega, rajas füüsilise antropoloogia uurimisrühma. 1982. aastal ilmus tema uurimus "Eesti kooliõpilaste antropoloogia". Koos Kalju Paaveri ja Harry Lingiga kirjutas raamatu "Eesti NSV imetajad" (Tallinn, 1957). Juhan Aul töötas Tartu Ülikooli õppejõuna kuni 1970ndate aastateni. (Wikipedia, URL http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Aul)
annaabi.ee 
