Jelagini palee ja park (18181822) samanimelisel saarel, Peterburi kesklinnas asuvad Peastaabi hoone (18191829), Mihhaili loss (18191825, nüüdne Vene Muuseum), Aleksandra teater (1828 1832), Senati ja Sinodi hoone. Samuti pärinevad temalt mitmed linnaehituslikud ideed, tervete väljaku ja tänavaansamblite planeeringud, nt. nüüdse Rossi tänava hoonestus (18281832). Rossi töödele on iseloomulik suured mastaabid, paatoslikkus, mille puhul kompositsioon mõjub kohati ebaselge ja liigsete detailidega koormatuna. Sellele vaatamata loetakse teda vene kõrgklassitsismi tähtsaimaks esindajaks. Rossi on ka Eestimaaga seotud. Vanemas eas elas ta mõnda aega Tallinnas, sest ta abikaasa oli siitmailt pärit. Kõrgklassitsism Venemaal. C. Rossi. Jelagini palee (Nevka poolne fassaad) 18181828. Sankt Peterburg. Kõrgklassitsism Venemaal. C. Rossi.
Tänapäeval, kui Eestis on Mäe kõrval mitmeid rahvusvahelist tähelepanu äratanud naisheliloojaid, on see väljend üleliigne. Naisi on aegade jooksul ikka tundelise lüürikaga seostatud, aga Mägi seda vaadet ei jaga: ,,Minu looming on pigem eepiline ja jutustav. Ma ei ütleks, et ma lüüriline olen. Ma olen palju karmim ja kargem, võib-olla asjalikum. Kuigi meeste ja naiste erinevat vaimulaadi tuleb muidugi tunnistada." Sama hästi on talle helilooja ja inimesena võõrad lai joon ja paatoslikkus ning tema looming tundub alati olevat lihtne ja kaunis.Kuigi Ester Mäe loomingus on vokaalteoseid, peab ta end pigem instrumentaalheliloojaks. Mäe hingeline muusika kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks,
annaabi.ee 
