Luuletust on mõnus ja kerge lugeda kuna see on kergelt arusaadav. Kõige vähemütlevam luuletus on minu jaoks ,,Kõik mis kunagi oli 2". See räägib lühidalt karjapoisikese riietusest ja haigustest. Luuletus ei anna muule erilist emotsiooni edasi mille tõttu ei ütle mulle see luuletus midagi erilist. Järgmistes kahes luuletuses tahan näidata erinevaid epiteete ja isikustamisi mida autor kasutab enda luuletustes. ,,Lootus" Külm puhang. Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas, valge vill tal, kõnnib musta ja madala taeva all. Selle luuletuse epiteedid on külm, paatjad, üksik, valge, musta ja madala. Toon ka välja luuletuse isikustamisi. Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut.
ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest. Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud! Haarajaga ühest perest - need su oma varjud. Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas. Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal uued, kas või veriheinast, ehitame majad. Lootus Külm on puhang.Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas,valge vill tal. Kõnnib musta ja madala taeva all. Kus on mu kodumaa ? Kus on kodukülade Nukrad kaevuvinnad ? Kus on Kolgata mägi ja kadunud linnad ? Kus on supelsaksad?
annaabi.ee 
