tehakse kingitusi. Selle päikesetõusu ja loojangu vahel tuleb hoiduda söömisest, suitsetamisest, seksuaalsest läbikäimisest ja tahtlikust oksendamisest. Need piirangud ei kehtinud öösiti. Paastumine ei ole kohustuslik kõigile: haiged, rasedad naised, imetavad naised ja ka need kes on reisil või kes on sõjas ning samuti ka kuupuhastusega naistele. Need inimesed, kes paastuma ei pea ramadani kuus peavad selle paastu järgi hiljem tegema. Lisaks ramadani kuu paastule on ka teisi paastuaegasid, mis ei ole aga kohustuslikud. Paast väljapool ramadani kuud on lubatud ülepäeviti ja kolmel päeval kuus. Palverännaks Mekasse. Kohustuslik kõigile välja arvatud lastele ja nõrga mõistusega inimestele ja neile, kelle see ei ole võimalik majanduslikult. Naised ei tohi minna sinna ilma meesteta või siis koos kõige lähedasema meessugulasega. See on islamimaailma kõige suurem usupüha. Kaasajal rändab sinna aina rohkem ja rohkem inimesi.
Üks neist oli „Kas mind jätkub...“. Luuletuse teemadeks on üksindus ja väsimus. Luuletuses luuakse sünget meeleolu, mis iseloomustab sisemist valu ja väsimust ning depressiooni. Selle luuletusega on autor tahtnud öelda, et elus on selliseid situatsioone, kus kõik sisemised jõud on otsas jääb ainult lootus. Luuletuse tekstis toob Ehin välja olukordi, kus kus ei ole enam jaksu ei kurbuse ega ka elurõõmu tundmiseks – „Kas mind jätkub peole ja paastule, poolvenna pulma ja haige armsama sängi veerde...“. Ja kindlalt pole jõudu teiste abistamiseks – „...kas mind jätkub... muutma oma heledusega selle öö värvi...“. Lugedes seda luuletust, tuleb endal selgelt ette neid olukordi, kus olin masenduses ning tundsin, et mind tõesti ei jätku enam tegutsemiseks. Üpris sarnase meeleoluga oli luuletus „Torm mind peksab...“, mis osutus mulle väga hingelähedaseks. Luuletus on üksinduse ja lootuse teemal