arreteerimismäärustest ja süüdistuskokkuvõtetest. Vastutus laieneb ka Siseasjade Rahva- komissariaadi ja Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi kohalike osakondade juhtidele Reinsonile (Harjumaa), Alfred Pressmannile (Tartu, jagab vastutust 198 vangi hukkami- se eest 1941. aasta juulis), Vassili Riisile (Saaremaa, jagab vastutust vangide hukkamise eest Saaremaal 1941. aasta septembris), Kaarel Paasile (Narva, hiljem ENSV prokurör) ja teistele; 3) vastutus lasub samuti kõikidel teistel Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Riikliku Julge- oleku Rahvakomissariaadi ametnikel, kes koostasid nimekirju arreteeritavatest isikutest, kelle nad vahistasid ja üle kuulasid ning kelle kohta nad koostasid süüdistuskokkuvõt- teid. Lisaks vastutavad 14. juunil 1941 toimunud küüditamise eest ja hilisema saartelt
järele," ütles direktor ähvardavalt, mis Indrekut põrmugi ei hirmutanud, sest ta tundis, et härra Maurus usub teda juba praegu. ,,Milleks ma oma ema peale peaksin valetama," kaitses end Indrek. ,,Noh, hea siis küll, kui need on teie ema õnnekõrvad," ütles direktor nüüd, ,,aga vaadake, et nad teile õnnetust ei too." Viimased sõnad kõlasid juba naljana. Ja härra Maurus pöördus ümber ning läks jällegi tuppa, kus ütles Ollinole: ,,Andke Paasile ta asjad tagasi." Ollino vaatles parajasti tassikõrvu, nagu oleks neis midagi erilist või nagu oleks ka temal aimu nende tõsisest tähendusest. Ja kui Indrek hakkas neid uuesti paberisse mässima, lausus Ollino: ,,Mõni talisman või?" Sõna talisman meeldis poistele nõnda, et sellest silmapilgust peale kustus hoopis juba varemalt ununema löönud ,,Suur Loll" ja Indrekut hakati hüüdma Talismaniks, ainult mitte ühe, vaid kahe l'ega.
annaabi.ee 
