Asutavasse Kogusse • 1918. a suvel täitis Poska peaministri kohustusi, kuna K. Päts oli saksa võimude poolt vangistatud • Võttis osa Versailles’ rahukonverentsist J. Poska diplomaatiline pass Pariisi rahukonverentsil, http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/miks -vottis-eesti-vabariigi-paasemine-laaneriikide- perre-nii-kaua-aega?id=39286675 Tartu rahuleping • Poska pooldas rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga • 1919. a augustis algasid Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised Poska rahulepingut allkirjastamas, • Eesti poole pealt juhtis läbirääkimisi http://blog.vm.ee/2015/02/02/tartu- rahuleping-kui-eesti-riigi-
Luule peab olema (nüüd eriti!) kõrge ja täiuslik kunst. Neid nõudeid üksipulgi kirja ei pandud. Gustave Flaubert kuulub samuti realismi alla. Teda tunneme eelkõige romaani „Madame Bovary“ järgi. Ta ütleb, et ka proosa on kunst, sest see on struktureeritud kunstina. Ta võrdleb proosat arhitektuuriga. Teiseks leiab, et proosa peab olema läbimõeldud. Flaubert pöördub tagasi romantismi taandumise juurde kunsti. Maailm on niivõrd räpane koht ja ainuke paasemine sellest maailmast on kunst. Kunst on inimese pääsetee. Muus osas oli ta siiski realist – ühiskonda tuleb kirjeldada ja kritiseerida. Ta romaanid (just eriti Madame Bovary) on psühholoogilise asetusega eksperimendid -> siin tuleb võrdluseks Stendhal. Mõlema autori peateose peategelased elavad traagilist elu oma valikute tõttu. Miks alustab ja lõpetab Flaubert romaani Charles Bovaryga? Sest lugu jutustab armastusest. Madame Bovary lugu on asetatud Charles Bovary loo sisse
annaabi.ee 
