kodeeritud ja lubada-keelata kindlate kooditüüpide lugemine. Et tagada ühilduvust erinevate tark- ja riistvaraliste rakendustega, saab ära määrata dekodeeritud märkide väljastamise perioodi. Klaviatuuriliidesesse ühendatud lugeja korral on võimalik valida, millise maa klaviatuuriga on tegu. Lugejale saab seada klaviatuuri asetusi: CAPS LOCK, SHIFT LOCK, NUM LOCK jmt. Loomulikult saab seada kõiki andmevahetusprotokolli parameetreid: andmevahetuskiirust, andme-, kontroll-, stopp-ja paarsusbitte jne. Paljude lugejate sarnaseks seadistamiseks on olemas kloonimise võimalus. Selleks ühendatakse valmisseadistatud lugeja ja seadistatav lugeja erikaabli abil ja kantakse esimese lugeja seaded teisele üle. Tulemuseks on kaks täiesti identse seadega lugejat. Suur seadistusvõimaluste arv teeb vöötkoodilugejast väga paindliku ja iga rakendusega kokku sobiva andmesisestus- ja -kontrollseadme. Vöötkoodid raamatukogudes võimaldavad oluliselt tõsta teeninduskiirust raamatukogus
Kuluv aeg on 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Paralleelandmeedastus nt. 8 liinil paralleelselt 8 bitti (igal 1), aeg 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Järjestikandmeedastus on kindlam ja odavam. Paralleelne on küll kiirem (ühes ajaühikus rohkem bitte), kuid võib esineda moonutusi. Veakindlad koodid vahel tekib programmis info edastamisel vigu (0 läheb 1ks või vastupidi). Selle jaoks on vigu avastavad koodid ehk lisabitid. Bittidele lisatakse paarsusbitte. Igas õiges peab olema paarisarv ühtesid, kui on siis paarsusbitt = 0, kui ei siis 1. Võimalik avastada vaid 1 biti vigu. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid Info edastamisel tekib vigu (0 1 või 1 - 0). Selle jaoks on olemas nii vigu avastavad koodid kui ka vigu parandavad koodid. Vigu avastav eelmine punkt. Vigu parandav kood avastab vigase koodi ja parandab selle. Kahe õige koodi vaheline Hammingi distants (erinevus kahendjärgus) peab olema vähemalt kolm.
41. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Kasutatakse ka kahemõõtmelisi paarsusbitte, nende abil on võimalik ühekordseid vigu ka parandada. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa; seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku
annaabi.ee 
