sisepinnal). Kui oletada, et varda ristlõike serval mõjub nihkepinge (Joon. 3.17): · saab selle jagada kaheks komponendiks (punktis A normaalkomponent n ja tangentsiaalkomponent t ning punktis B tangentsiaalkomponendid t1 ja t2); · kõigil neil nihkepingetel peab olema paarne nihkepinge ristuvas tasapinnas; · punktis A oleksid paarsed pinged: 'n varda välispinnal ja 't normaali läbival pinnal; · punktis B oleksid paarsed pinged 't1 ja 't2 varda välispinnal (kuna ristlõikepind on välispinnaga risti). Kaldne nihkepinge Nihkepinge väljaulatuvas nurgas Välispind 't1 Välispinna
· koormuse F toimel tekib vardas alati ka paindemoment Mz, mis takistab varda pooleks murdumist (purunemise mehhanism kas läbilõikamine või murdumine sõltub sellest, kumb mõju domineerib); · sisejõud Qy laotub üle varda iga ristlõike funktsiooni xy (see on lõikepinge) järgi; · igas varda pikilõikes mõjuvad ristlõikepingega xy paarsed nihkepinged yx (nihkepinged xy ristlõikes tekitavad paarsed nihkepinged yx pikilõigetes); · pikilõigete nihkepingeid on hõlpsam analüüsida (kui ristlõigete nihkepingeid); · vardast eraldatakse (mõtteliselt) lõpmatult lühike lõik (varda otsast kaugusel xL) pikkusega dx (mille ulatuses põiksisejõu Qy väärtus loetakse alati muutumatuks);
· koormuse F toimel tekib vardas alati ka paindemoment Mz, mis takistab varda pooleks murdumist (purunemise mehhanism kas läbilõikamine või murdumine sõltub sellest, kumb mõju domineerib); · sisejõud Qy laotub üle varda iga ristlõike funktsiooni xy (see on lõikepinge) järgi; · igas varda pikilõikes mõjuvad ristlõikepingega xy paarsed nihkepinged yx (nihkepinged xy ristlõikes tekitavad paarsed nihkepinged yx pikilõigetes); · pikilõigete nihkepingeid on hõlpsam analüüsida (kui ristlõigete nihkepingeid); · vardast eraldatakse (mõtteliselt) lõpmatult lühike lõik (varda otsast kaugusel xL) pikkusega dx (mille ulatuses põiksisejõu Qy väärtus loetakse alati muutumatuks);
annaabi.ee 
