Liit- e segapärilikkuse hüpotees hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkusaine, mis põhjustab uute vahepealsete tunnustee teket. Vitalism elusloodusele on omane elujõud. Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke mida rohkem, seda isa-sarnasem. Telegoonia loomade ristamisel jäävad isaseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega. 17. Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi Joseph Gotlieb Kölreuter katsed tubakaga, nägi, et hübriidid on lähteliikide vahepealsed, vanemtunnused on kas liitunud või segunenud. Hübriidide järglaste juures ilmnes ülekaalukalt ühe lähteliigi tunnuseid. Thomas A. Knight katsed hernestega. Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile. Esinevad
Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. · Elusloodusele on omane spetsiifiline elujõud, vitaalne jõud (vitalism). Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. · Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et
liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). ·Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. ·Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. ·Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4. Gregor Mendel (1822 - 1881) * Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. * Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste
annaabi.ee 
