Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga.
välja ja olid aktiivsed. Samuti mõjutavad nende liikumist ja toitumist veel ümbritseva keskkonna valgus/pimedus ja soojus/jahedus. Ööpäevase rütmi tunnusteks on üle 24 tunni kestev vabalt liikumise periood, mida reguleerib r valguse ja pimeduse vaheldumine: aktiivsuse haripunkt on koidikul [7]. 9 2.3. Paaritumine Paaritumisperiood kestab kogu aktiivse perioodi vältel, aga haripunkt on maist juulini, sõltuvalt keskkonna temperatuurist [10]. Paaritumine toimub püstises asendis: kaks isendit seisavad vastamisi, jala alumised pooled tugevalt üksteise vastu surutult. Selle käigus vahetatakse omavahel spermapakikesed. Peale paaritumist munevad mõlemad osapooled munad 3,5-5,5cm sügavusesse auku, mis võib aega võtta koguni terve päeva [8].
Isastel on siis seljakilbi ja laka vahel näha õhukeste kestaosade all valgeid keerdunud seemnejuhasid, mis on täis spermat. Kudemisvalmis emaseid võib ära tunda umbes kuu enne paaritumist laka alapoolel risti kilbiseid kulgevatest kahvatutest limanäärmetest, mille eritise abil kinnituvad munad emavähi sabajalgade külge. Paaritumine ja kudemine Jõevähid hakkavad paarituma kui temperatuur langeb alla 10 kraadi ja signaalvähid juba umbes 12 kraadi juures. Paaritumisperiood kestab jõevähil kokku umbes 3 nädalat. Kui kaua kulub paaritumisest marja heitmiseni, oleneb paaritumisajast ja temperatuurist. Emane jõevähk koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Signaalvähi emased koevad tavaliselt vahetult pärast paaritumist. Marjaterad kinnituvad limanäärmetest erituva lima abil laka alapoolel paiknevate saba- e. ujujalgade külge, aga ka laka alapoolele. Signaalvähi emane kannab marja järgmise aasta juuni lõpuni, jõevähk
annaabi.ee 
