4. Käitumise evolutsiooni mehhanismide uurimine. Kunstliku valiku eksperimendid näitavad, et käitumise evolutsioon võib toimuda loodusliku valiku teel. Mingi käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest ja mehhanismidest võib aimu saada ka tänapäeval esinevate (retsentsete) liikide käitumise võrdlemise abil. 5. Näiteid ja järeldus käitumise kunstliku valiku eksperimentidest. Kärbsed kiiremad paaritujad ja aeglasemad. Juba 7 põlvkonna pärast oli paaritumiskiirus tunduvalt erinenud. 6. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni uurimisel. Võrreldakse üht liiki teisega. Olemasolevaid liike omavahel. Mitmeliigiline võrdlus. 7. Näited käitumise kujunemise põhjuste selgitamisest ühe liigi võrdlemise teel teiste liikidega. Kaljukajakas elab kaljuseinas. Pojad ei karda nii väga kiskjaid, sest neil ei ole seda vaja. Ei liigu eriti pesast välja, sest võivad kukkuda. 8
füsioloogilised faktorid olid teised (jalgade pikkus). (3) üks geen mõjutab paljusid käitumismustreid, n: meeste testosterooni madalat taset määrab geenimutatsioon, hormooni puudulikkus aga viib paljude füüsiliste ja iseloomu puudutavate muutusteni. Käitumise evolutsiooni mehhanismide uurimine. Mida näitavad kunstliku valiku eksperimentide tulemused, näiteid. Kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et käitumise evolutsioon saab toimuda loodusliku valiku teel. N: puuviljakärbse paaritumiskiirus - igast põlvkonnast valiti järgmisesse põlvkonda 20 % kõige kiiremaid ja 20 % kõige aeglasemaid paaritujaid. Juba 7 põlvkonna pärast erinesid kummagi liini paaritumiskiirused 10 korda. Erinevus püsis edaspidi pikka aega ka ilma valikuta. N: rottide õppimisvõime - Kunstliku valiku teel õnnestus juba 6 põlvkonna jooksul aretada kaks rotiliini, kelle võimekus labürindi läbimisel erines umbes kaks korda. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni tegurite uurimisel