ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrikas ja Aasias. Neid on kokku 800-1000 erinevat liiki. Mõned tarantlid elavad kõrbetes, teised eelistavad vihmametsades elamist. Välimus Täiskasvanud tarantli kehapikkus jalgu arvestamata on 2,5 - 13 cm. Paljudel tarantlitel on must või pruun karvane keha ja jalad, kuid mõned liigid on ka eredat värvi. Elutsükkel Tarantli paaritumishooaeg on sügisel. Noorte putukate inkubatsioon kestab 6-9 nädalat, emane tarantel muneb 500 - 1000 muna siidisesse kookonisse. Noor tarantel lahkub oma urust 2 - 3 nädala möödumisel peale koorumist. Taratntli eluiga on 25 - 40 aastat. Tarantel lemmikloomana Tarantlit võib pidada ka kodus lemmikloomana. Levinuimad kodused lemmikloomad tarantlitest on mehhiko punapõlv-tarantel, hiid-linnutapik ja tsiili punakeha-tarantel. Kodus pidamiseks peab tarantli jaoks olema terraarium
muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse
hindamiseks. Mõnel juhul on seda tehtud hindamisvahenditena visuaalset 60 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine hindamist ja punktiskaalat kasutades (Scottish Natural Heritage 2004); • kõrgeima külastajate arvuga päevade võrdlemiseks peamiste looduses toimuvate sündmustega: kasvuhooaeg, õitsemishooaeg, paaritumishooaeg (Hadwen jt 2007); • teadasaamiseks, millal külastajad piirkonda saabuvad, see aitab töövahetusi planeerida ning on abiks hooajalise tööjõu palkamisel (Kajala jt 2007); • külastajate voo kontrollimiseks, juhtides nad radadele, kus nad tekitavad vähem kahju või häirivad keskkonda (Kajala jt 2007). Automaatsetest loenduritest saadud andmetest parimate tulemuste saamiseks, probleemide
annaabi.ee 
